Kasutaja Codeplayer päevik

        Ma tunnen nüüd, et armastad mind. Lugesin seda su kätelt, kui mind hoidsid. Tundsin end nii hästi. Ma ei tahaks mitte kunagi midagi muud, kui et hoiaksid mind vahest mind lihtsalt enda embuses... Nii tunnen, et vajad mind. Olin unustanud valed ja piina... Tundsin vaid tohutut janu sinu järele. Nagu hommikul pohmakaga ärgates paaniliselt veeklaasi järele käsi sirutub.
Kui oli jäänud vaid viimased meetrid sinuni, jäi aeg nagu seisma. Need on minu elu kõige pikemad sekundid, kui pöörasid end minu poole ja kurbus ja mure su suurtes põhjatutes silmades asendus rõõmuga. See tunne mu sees ütleb mulle, et pean sinuga olema. Muidu pole üldse mõtet ollagi.
       Ma tundsin mingit muutust sinus peale seda, kui olime kohtunud. Too pisike kosk seal Graniit pangal botaanika aias oleks nagu kõik mured endaga kaasa võtnud koos viiesendisega. Kui oleksin tulnud kellegi teise juurde, siis poleks ma vist jõudnudki. Kuid see tunne, mida tunnen... Ma lihtsalt pidin su sealt leidma. Pidin kohale tulema, et kõik halb ära ajada. Et saaksid särada jälle kõikide värvidega. See on mulle kõige tähtsam. Sinu naeratus on minu kõige suurem preemia. Siis tean, et oled minuga õnnelik... 
      Armastan sind kallis:*

Mida paremaks elu läheb, seda raskem on seda korras ja rööpas hoida... Miks ometi? Nt. leiad oma elule suuna ja tähenduse ja siis vaatad, et see hoopis rikub elu ära. Võibolla vana elu? Et uus asemele kirjutada? Raske on nii. Armastus on ka üks hull värk.
Inimene on alati kade olnud. See on vastuvõetav ja ka loomulik. Oled armukade? See ei ole. Ausalt öeldes ei julge enam armastadagi. Kardan sellega armastatule haiget teha. Ja võibolla ongi õigem eemale hoida ja silm kinni pigistada, aga armastus ei taha kesta siis. Ja see vähene osa, mis järgi jääb kisendab veel viimast korda:"Halastust, ära jäta TEDA" ja siis on sellest juba pohhui, miks küll? Sest armastus toitub teisest armastusest, see on vist selline "käsi sügab kätt" süsteem.
Samas ei lähe ükski armastus üle. Isegi pubekaeas leitud kintsud on veel kallid.
Milleks on üldse vaja seda armastusevärki? Võiks olla lihtsalt sex ja kõik, nihhujaa seda kleebekat, kellele seda vaja on? Lahku-kokku, edasi-tagasi, kolmnurk-nelinurk. Saviants ju? Ei ole.
Vahest on tunne, et elu saab otsa ja armastust ei olnudki. Vahest on tunne, et Armastus saab otsa ja elu ei olnudki.
Kui SINA seda loed, tea, et armastan SIND meeletult... :*

Päike juba loojub, kuid õhk on soe. Ta liigutab sõrmi ja tunneb, kuidas tuul vuhiseb temast mööda ja kõik halb jääb kaugele maha. Tänavatuled vilguvad, nagu hea kasiinoreklaam. Vahel harva peatab teda kollane tuluke kaugel eemal, mis lähedale jõudes juba punaselt lõõmab. Süttib roheline ja 185 hobujhõudu tema all möiratavad, mootor teeb sekundis 190 täistiiru ja siis rahuneb vaid hetkeks, et uuesti jõudu koguda. Viha lahtub, kurjus ununeb, lollus saab andeks antud. Sõpru leiab teelt palju. Nad kõik jahivad seda sama, mis temagi - vabadust.

- -- -+- Codeplayer -+- -- -

Ma tunnen, et ei suuda selle üksindusega enam elada. Kõik asjad mu ümber meenutavad sind. Ma tunnen su lõhna, maitset ja puudutusi kõikjal mu ümber. Tean, et ka sul on raske. Tahaksin tulla su juurde ja lohutada sind, kuid tean, et ei saa... Annaksin tohutuid summasid, et sind korrakski puudutada, et sind kaugelt vaadata, et sind nuusutada isegi kui ma sind näha ei saaks. Miks pead sa nii kaugel olema, oleksid sa vaid kõrvaltänavas, näeksin sind kasvõi loetud sekundid, mõne päeva tagant.
      Iga kord kui tulen koju, unistan, et jooksed mulle vastu, kallistad mind, naeratad ja ütled siis tõsiseks minnes, et tegelikult pead sa homme tagasi minema. Ja siis kallistan mina sind veel tugevamini...
      Ma ei tea, miks sind nii palju armastan. Mitte selleärast, et sa oled ilus, mitte sellepärast, et sa oled tark, need kaks omadust teevad selle armastuse küll ainult meeldivaks. Aga see meeletu tunne, sinuga koos olla. See teeb sind võitmatuks. Ma ei tea mis see on. Alati kui sa mulle otsa vaatad, tunnen, et elan. Sinu naeratus teeb mulle selgeks, et elan sinu jaoks. Varsti tuled mu juurde. Varsti me oleme jälle koos. Kes meid saakski keelata...?

      Tegin kalendrisse jälle ühe risti. Mõtlen kogu aeg, et kui tuled, kui hea meil koos saab olema... Kuidas ehitame üles oma tuleviku. Unistan sellest, kuidas me soojas öös koos ringi jalutame ja kuidas mu kaissu poed. See tunne on hinges nii soe... Unistan su lähedal olemisest ja sulle tähtis olemisest. Igatsen seda raisku lastud aega, kui tülitsesime. Soovin, et saaksime selle uuesti läbi elada. Tahan muuta kõik tehtud vead olematuks.
      Üksi olles mõistsin, et oled ainuke asi siin maailmas, mida ma vajan.
Sinu kõrval kaovad kõik hirmud. Sinu kõrval tundub, et see kõik peaks kestma nii, alati...
      Sa oled mulle kõige tähtsam. Ilma sinuta ma ei elaks, ma ei näeks värve, ma ei saaks ennast hästi tunda. Oleksin vaid üks pisike hammasratas siin maailmas, mis päevast päeva ringe peale teeb, mis raiskab ressursse ja energiat, mida üldse tegelikult vaja ei oleks... oled mulle olulisem, kui arvad. Ma ei vahetaks sind kunagi mitte kellegi vastu. Isegi ei vaevu vaatama mingisuguseid vahetusvariante. Palun ära pane mind ainult pettuma armastuses. Ära jäta mind, mitte kunagi... olen igavesti sinu...

Omq. Pole naq ammu miskit kirjutanud siia. Miks küll? Sest kui inimene ei tunne millestki puudust, siis ei ole ka millegi kallal vinguda. Ja nii ongi... Pole enam millestki unistada, millelegi mõelda. Isegi uni ei tule nii kergelt enam. Pidevalt avastan kell 2, et aeg on magama minna...

Veel selline tore mõte tekkis: Mis teie arvaksite sellisest kampaaniast, et teeme Vallost miljonäri ja paneme mu reidilehele mu arvelduskonto ja moblanumbri üles, et pangaülekandega ja mobiilmaksetega saab mulle kaks (või rohkem) eeki kanda. ja siiis kõik räägiksid sellest kõigile, et kõik käiks ja loeks mu päevikut ja siis kannaks mulle viis krooni:D Siis ostaks selle raha eest vibraatoreid ja jagaks humanitaarabina üksikutele naistele, Muidugi ikka selleks, et inimesed eestis oleks elukalliduse tõusu närvilisel ajal rahulikumad ja tasakaalukamad. Vibraga kaasa patareisid ei annaks, akusid müüks kohapeal hingehinnaga(et summat mitmekordistada). Saadud tulu annetaks Eesti keele kursuste korraldamiseks muulastele. Tore plaan kuidas majanduskasvu jätkusuutlikuna hoida..

Tervitades,
Vallo Almighty

Naistega (seda teavad vist kõik) pidi selline värk olema, et kui ta sul on, on halb ja ilma on ka halb jne, aga kui sul on vahest mõni naine et nt. üks siit teine sealt ja vahest paned mõnega pidu siis oled l..s mees. Aga tegelt ei ole ju, lihtsalt proovid naq, et äkki joppab, äkki see ongi TEMA? Ja siis veel see mure, et mul on laps jne isa vaja. Krdi palju on ikka neid üksikemasid, endal poleks veel lähima viie aasta jooksul tahtmist titte sebida, lapsed on armsad küll, aga kuhu krdi p.. ma ta paneks? Liisingud, töö laenud, remont, jne ja nüüd siis veel laps. Ei aitähh. Vahest on selline suhtumine, et lähme ja teeme, ja kui tuju pole, siis oled veel s... mees ka... Ei ole ju..:S

Ma ei tea, kaua ma olin juba maganud, kui ühel hetkel soe hommikupäike nagu soojapuhur näkku hakkas paistma.. Peesitasin nagu kass riieteta oma voodis päikeselaigus.. Uni oli veel peal, ja päike paistis nii soojalt ja mõnusalt... Pühapäev.. Päike... Hommik.. Tänane äratus oli minu elu kõige pehmem. 
      Lülitasin juba teist(kolmandat?) korda äratuskella edasi 10 minutit, kui taipasin, et pean tööle minema... Minu pühapäev on esmaspäev ja vastupidi. Vähemalt see nädal. Sellistel hommikutel ma tahaksin jäädagi üles ärkama. Äratuskella edasi lükkama.. Varastama paar minutit, et pärast bussi peale jooksma peab. Sest see ongi see anti-stress, mida nii väga hingele vaja on...

Päikest!
- -- -+- Codeplayer -+- -- -

Kogu oma elu pean piinlema mõtte käes, miks sa teda nii väga küll tahtsid? Miks su tunded tema vastu ei ole katkenud? Kas nad üldse kunagi otsa saavad? Miks tundun endale üleliigne, miks pean ennast esile tõstma, et temast üle olla? Alati kui mulle meenub kui kallis ta sulle on, tahan nutta. Kuid ei ma ei nuta, ootan vihma. Tean, et see ei lõppe niipea. Olen ka ise selle tohutu valu leevendamiseks sulle haiget teinud. Sinu teadmata... Oma mõtetega... Kuid see teeb hoopis rohkem valu.. Nagu enne lõppu... Miks see tundus alguses koleda auguna ja nüüd, kui see lähemal on, näen läbi suitsu seal rohelist, päästvat teksti 'EXIT'? Miks plaanid temaga kogu aeg koos olla kahekesi? Kas sa ei suuda temst lahti öelda? Kas kardad, et kui ütled mulle, et tahad teda tagasi, viskan su välja? Kas sul on minust kahju ja sa lükkad seda lihtsalt edasi, et harjuksin? Miks ei lähe sa täiesti tema juurde? Leiaksin endale kellegi, kellesse julgeksin armuda, kes mind enda südamesse vastu võtaks... Kelle juurest tahaksin sinu juurde...
      See tunne su sees... Teeb nii raskelt haiget mulle... See sunnib mind kõrvalteed otsima... Kardan, et see muudab su meelt....

Üleskutse siis jälle allkirju andma, sedakorda riigikogu uue eelnõu vastu.

Riigikogu liikme staatuse seaduse eelnõu (54SE) § 30 näeb ette, et Riigikogu liikmele makstakse tööga seotud kulude hüvitamiseks iga kuu summa, mille suurus on 30% Riigikogu liikme ametipalgast. Nimetatud hüvitis on maksuvaba ja erinevalt praegu kehtivast korrast ei pea hüvitise saamiseks esitama kuludokumente.

Leian, et selline seadusesäte on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega ja väljendab lugupidamatust maksumaksjate vastu. Nõuan, et rahvaesindajate suhtes kehtiksid samasugused reeglid nagu tavalisele maksumaksjale. Tulumaksuseaduse kohaselt ei ole võimalik teha maksuvabalt kulusid, mille kohta puudub raamatupidamise seaduse nõuetele vastav dokument.

Võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb kas:

1) muuta Riigikogu liikme staatuse seaduse eelnõu ja säilitada Riigikogu liikmetele kuludokumentide esitamise kohustus, või
2) muuta tulumaksuseadust ja anda kõikidele tööandjatele ja ettevõtjatele õigus teha maksuvabalt kulutusi 30% ulatuses töötajate palgast või füüsilisest isikust ettevõtja tulust, ilma kohustuseta esitada kulu tõendavaid dokumente.