Kasutaja Codeplayer päevik

Koputus..

    Ta tuli.. Jälle.. Nadja tundis, kuidas ta südame alt soojaks läks. Ta teadis, et ta tuleb. Kutsumata, kokku leppimata. Kuid tänane oli teistest päevadest erilisem.. Teda valdas meeletu õnnetunne... Lõpuks ometi keegi, kes tahab olla lihtsalt temaga.. Mitte et see ekstra lõbus oleks. Mitte et see tohutult põnev oleks. Et lihtsalt olla.. Ta teadis iga õhtu, et ta tuleb. Või et ta läheb. Seda polnudki vaja öelda. Vaid nemad kaks.. See meeletult hea tunne, et sa oled kellegagi koos, et sa pole üksi. Koletus kõledas maailmas, mis on julm ja rumal, ükskõikne ja karm. Ja nemad koos, see jäägitu usalduse soe silitus, just seda ta tundis, kui ta läks ust avama...
    Toomas kallistas teda tugevalt, kui uks oli tema järel sulgunud. Sõnu polnud vajagi.. Nadja teadis, et Tom ei jäta teda kunagi.. Seda polnud vaja kokku leppida, selles polnud vaja veenduda. Piisas sellest, et ta tuli.. See tegi teda õnnelikumaks, kui miski muu.. Ülejäänud maailm oli kui unistusi täis mänguplats, kuhu nad oma liivalossi kindlusemüüre rajasid. Koos said nad kõigega hakkama.
    "Toomas," lausus ta, "me armastame sind.." Ta vaatas Toomasele sügavalt silma, kuni too häguseks muutus..

Noneh, tuleb mu juurde üks vana tädi ja küsib: "Kas see valgusti kinnitub konksu otsa?" No ma siis seletasin, et ega tegelt vahet pole, mille otsa, nii või naa tuleb puurida auku, kas konksu või kruvide jaoks, vahet ei ole. Siis mutt seletab, et tal juba mingi vana konks on ja et palju tööd ei taha teha. Ma siis seletan, et ega nii head nahka tule kunagi, kui tööd teha ei viitsi. Ja mutt hakkab rääkima, et ta ühendab ise selle valgusti.. No ja ma siis vastu, et ega ise ei tohi ühendada, ikka elektrikku on tarvis. Või vähemalt inimest, kes teab elektrist mõndagi. On ju tarvis kruviklemme ja muud säärast, ega siis ei saa ju juhtmeid omavahel ühendada neid kokku keerutades ja isoleerpaelaga kinni mätsides. Selgitasin talle, et ta võib oma maja nii maha põletada. Mutt siis seletab, et tal hoopis korter, aga tal ükskõik, kas põleb maha, või mitte?!?!? Täiesti putsis, kas me sellises ühiskonnas siis elamegi? Vanemad inimesed, kes peaksid juhatust ja õpetust jagama on absoluutselt moraalitud. Kuidas nad küll nii vanaks on elanud üldse? Täiesti õudne. Ta teab, et seab ohtu kogu oma Õika paneelis elavad ca 400 inimest ja tal on pohhui. Lihtsalt pohhui, saate aru? 

- -- -+- Codeplayer -+- -- -

No türa küll, kust sellised tulevad ja miks just minu juurde??

K: "tere, kui palju vatte siin sees on?"
V: "Sildi peale on kirjutatud, 40w on."
K: "Kas rohkem võib ka panna?"
V: " Ei, see, mis on kirjutatud on maksimum ja maksimum on ka näidistel sees."
K: "Aga kui palju siin on?" (Selle koha peal arvasin juba, et tegemist on idioodiga)
V: "SILDI PEALE on kirjutatud, näete, 60w"
K: "Aga kas rohkem tohib panna?" (Siin koha peal tahtsin ma teda mõrvata)
V: "Ei"
K: "Aga kui pnen 75w, mis siis juhtub?" (Tahtsin laiba tükeldada)
V: "Maja põleb maha teil" (See oli hea mõte, tuju läks kohe paremaks)
Rohkem küsimusi polnud.

Ja jaanipäev läks edukalt siis..

Pärnu rimi kell 20:00 23. juuni 2007:

Esiplaanil riiulid ja letid, kaasa arvatud selline kõrgemal asuv reklaamikampaania korv perenaise saiaga.

Paremalt kostab kisa, ilmub Jann ostukäruga, millel on turvatool. Turvatoolis istub Vallo ja jonnib: "Tahan kojuu" Käru jäetakse hetkeks valveta ja juba on vallo endale krahmanud sülle ca 12-15 perenaise saia, millest üks tundub suure kisa põhjal üle olevat. Sõidetakse tagasi ja pannakse tagasi üks sai.

jne... :D

No ja asi lõppes sellega, et tuli turvamees ja palus meil see käru tagasi viia, muidu pidime politseiga ära minema. Hehee meile küll meeldis see idee ja naisedki poleks mundrimeestest ära öelnud, kuid suure suuga lubatud peoloomad jäid tollel hetkel kutsumata, sest läksime parajasti maksma. Turvamehe kohta veel nii palju, et see oli naine, aga see selgus alles lähimal vaatlusel. No ja siis me veel olime muidugi tol hetkel kained..

  Täna siis pidime minema Sakku ühte katlamaja lõpetama. Aga ma pidin kolmest põhitööl olema. Mõtlesin, et kui kaheteistkümneks jõuame, saan paar tundi ikka teha. Noh ja jõudsime siis kohale ja mingid krdi Falck-i vennad paigaldasid parajasti sinna mingit signa karpi, nii, et üle ega ümber ei saanud. Sai siis küsitud ka, et kaua neil läheb, vastuseks öeldi paar tundi. No ja siis see omanik tahab, et see nädal valmis saaks. No türa küll, korista oma ahvikari siis eest ära, ega kõike ei pea korraga tegema ju. Ega ei olnudki muud kui tagasi sõita. No putsi, oli siis raske eile öelda, et sul mingi prussakapesa kohal on? Noh ja jälle null päev siis...

Dialoog hommikul Industekis:
Vallo: "Tere"
Müüja: "Tere"
V: "Kas teil sellseid toruklambreid on, mis teineteise külge kinnituvad, et toru paraleelselt vedada?"
M:"On küll, mis mõõtu?"
V:"40mm"
(Müüja fookus teeb neli skaalat)
M:"40?!?!"
V:"40"
M:"mm?"
V:"Nojah noh"
M:"Mitu tükki vaja on"
V:"ee.., 4;8;12... Palju teil kotis on?"
M:"50 hehee"
V:"Anna siis terve kott"
M:"Terve kott ?!?!?"

Noo dämit, minuarust on seal tegemist küll hulgimüügiga, aga tunne oli, nagu oleks olnud ehituskaubamajas...

Lugesin siin noorte järjekaid ja igalt poolt leidsin mingi kurva algusega stoorisid, et keegi suri, läbiv joon on ka, et nägin teda esimest korda ja usaldasin teda jäägitult, sest tal olid (!) ilusad silmad(?!?) Ja käin seitsmendas klassis, ta oli mu elu armastus(?!?) Mul tekkis täpselt kaks küsimust:

1)Kas ma hakkan vanaks jääma?

2)Kas Mina hakkan  vanaks jääma?

Ja selline mõte tekkis, et hakkan vanaks jääma......:S

.

Otsustasin kirjutada ka ühe loo armastusest... Sest mul on kabajansikuni lugemisest selliseid 'standartseid' sissekandeid, nagu, et poiss ja tüdruk said kokku, nad jalutasid ja hoidsid käest kinni ca 3 aastat iga õhtu, kuni poiss teda suudles ja siis poiss andis talle piduriteta 200km/h kimava mootorrata peal kiivri või hoopiski hüppas kuuli ette vmt... No kamoon... Armastus:D heh... Armastus ei ole lõplik, pole kurb ja pole valus... Niisiis... Head lugemist;)

Nyyd siis on selge, et Savisaar imeb. Soovitan k6igil, kes samamoodi arvavad vaadata lehekyljele www.savisaarmaha.com

Me v6idame niikuinii

- -- -+- Codeplayer -+- -- -

Mõni klient on ikka tore ahv küll. Tavaline stsenaarium toimib nii, et enne poodi minemist peetakse naisega maha korralik sõda, et kas kutsuda töömeest, või mitte. Aga nagu alati, terve mõistus jääb alla jõule. Ühte nelja vahetatava otsikuga kruvikeerajat korralikuks tööriistakomplektiks pidav loll keskmine Eesti mees jääb tavaliselt peale.
Jõutakse poodi ja naine hakkab tavaliselt oma meest nokkima, et muidu ostaks selle, aga seda on keeruline sul paigaldada. Ja mees siis kaitstes oma meheau muheleb ja ütleb midagi a'la: "Lumme kusta," ning tuleb siis müüjat piinama kõikvõõimalike meeletu-lollide-asjasse-mitte-puutuvate küsimustega.

Mõningaid näiteid oma kogemustest:

(Suure üldvalgusti kohta 6 x 60w halogeenpirnidega G9) "Tere! Kas siia saab ka LED- lampe panna?"
(Kohtvalgusti kohta) "Kas seda saab ka lakke panna?"
(Poodi astudes) "Tere! Kas teil elutoa valgusteid on?"
(peale naisega vaidlemist, kes on kindel, et neil on vene lagi ja valgusti on eurovärk) "Kuidas see kinnitub?"
(Laevalgusti kohta) "Kus tal lüliti on?"

Mõistust soovides,
- -- -+- Codeplayer -+- -- -