Kasutaja ermo007 päevik

Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks.

Suure Paugu teooria käsitleb ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku.

Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest.

Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub.

Suurest Paugust umbes 300 000 aasta võrra hilisemast seisundist annab tunnistust kosmiline mikrolainetaust ehk reliktkiirgus: tol ajal omandasid mikrolainetausta footonid absoluutselt mustale kehale omase kiirgusspektri.

Suure…

Jõuluvana e.Jõulumees

Heasüdamlik, pika valge habemega tugevat kasvu vanem mees, kes sõidab hoburakendil (ka põhjapõdrarakendil) jõululaupäeval ( 24. detsembril) kingikotiga perest perre mööda teed, nagu aus ja julge mees kunagi ning jagab kingitusi (eriti headele lastele). Mõnedes riikides liigub ta aga põhjapõtradega rakendil müstiliselt katuselt katusele lennates ning jagab kingitusi vargsi korstna kaudu ega julge end kellelegi näidata (nagu varas). Eestis julgeb jõuluvana aga ennast pererahvale näidata ja küsida ka kingituse eest salmi, laulu vms etteastet. Elab Lapimaal Korvatundrul. Inimesed ei tohi minna lähemale kui 5 km Korvatundrust.

• Nimetus ja traditsioon on saanud alguse pühaku Nikolause järgi (Sankt Nicolaus) ja…

• Rate.ee, Eesti versioon
  
• Alfa.fi, Soome versioon
• Face.lv, Läti versioon
• Limpa.nl, Hollandi versioon
• Limpa.ru, Vene versioon
• Point.lt, Leedu versioon
• Zamba.be, Belgia versioon
• Irate.it, Itaalia versioon
• Limpa.bg, Bulgaaria versioon
• Tribu.pt, Portugali versioon
• Hokka.com, Türgi versioon
• Limpa.ro, Rumeenia versioon
• Karike.com, Serbia versioon
• Ifame.co.uk, Suurbritannia versioon
• Rate.is, Islandi versioon
• Top.mk, Makedoonia versioon
• Face.ge, Gruusia versioon
• Top.al, Albaania versioon
• Wraia.gr, Kreeka versioon
• Smajli.hr, Horvaatia versioon
• Birge.az, Aserbaidžaani versioon
• Jezgro.com, Bosnia versioon
• Spajka.com, Sloveenia versioon
• Zamba.pl, Poola versioon
• Guzva.me, Montenegro versioon
• Face.by, Valgevene versioon (beta)
• Birge.kz, Kasahstani versioon
• Kollektivo.de, Saksamaa versioon (beta)
• Zamba.cz, Tšehhi versioon

Kuidas saab mingi kalender lõppeda, kui ta pikim ajaühik on 63 miljonit aastat pikk ja on alanud alles veidi enam kui 5000 aastat tagasi?

Maiade kalender on eriline, sest ta leiutati teadaolevalt muust maailmast lahus ja nende kalendriaasta oli 365 päeva pikk. Kuid kas me ikka võime uskuda kalendrit, mille koostanud tsivilisatsioon iseenesest kokku kukkus? Hispaania konkistadoorid leidsid eest ainult varemeid.

Chitzen Itza on nähtavasti 8. sajandil kerkinud hiigelpüramiid tänase Mehhiko Yucatani poolsaarel, ja tänapäeval külastab seda aastas keskmiselt 1,2 miljonit inimest. Ja ta on ilmselt ka kõige suurem kalender maailmas. Neli trepikäiku, igaühes 91 astet,…

Kool on institutsioon, milles üliõpilased või õpilased õpivad õpetaja juhendamisel^[viide?]. Koduõppes ja e-õppes ei toimu õpetamine koolimajas.

Enamikes riikides on koolis käimine teatud vanuseni kohustuslik. Eesti haridusseaduse
järgi on koolikohustuslik laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab
seitsmeaastaseks kuni õpilane omandab põhihariduse või saab
17-aastaseks.

Haridusel on järgmised tasemed:

1. alusharidus;
2. põhiharidus (hariduse I tase);
3. keskharidus (hariduse II tase);
4. kõrgharidus (hariduse III tase).

Igale haridustasemele kehtestatakse nõuded, mida nimetatakse riigi
haridusstandardiks. Riigi haridusstandardid esitatakse riiklikes
õppekavades. Õppekavad sisaldavad hariduse sisu määravaid kohustuslikke
õppeprogramme, õppetööks ettenähtud ajakulu, kohustuslikke teadmiste,
oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kirjeldusi.

Taseme järgi jaotuvad koolid^[viide?]:

1) lasteaed ehk koolieelne õpe

2) algkool

Sünnipäev on päev, mil inimene on sündinud, ning ka selle
päeva aastapäev. Igal inimesel on üks sünnipäev aastas, välja arvatud
neil, kes on sündinud 29. veebruaril. Neil on sünnipäev (peaaegu) iga
nelja aasta tagant. Paljudes kultuurides üle kogu maailma tähistatakse
sünnipäeva, levinud on sünnipäevakinkide tegemine ja sünnipäevatordi
söömine. Sünnipäev on ka hea põhjus peo organiseerimiseks ning külaliste küllakutsumiseks. Eriti tähtis on sünnipäeva pidamine lastele.

Sünnipäeval muutub ka inimese vanus. Teatud vanused on tähtsamad kui teised, nagu näiteks 18. ja 21. sünnipäev, juubelid jms.

Ajalooliselt tähtsate inimeste sünnipäevi tähistatakse sümboolselt ka pärast nende surma (sünniaastapäevad).

Sünnipäevatort
on samuti erilise tähendusega. Tordile…

Vanarahva jaoks jaotas jaagupipäev, 25. juuli, suve pooleks.

Hein peab nüüd igal pool valmis olema, sest päike ei suuda enam
päeva jooksul heina öisest kastest ära kuivatada maapind on
vihmaniiskust täis – öeldi ikka, et kui peale jaagupipäeva tuleb piisk
vihma taevast maa peale, siis tuleb maa seest üheksa piiska vastu.

Vanasti öeldi, et jaagupipäeval läheb must mees põõsasse – see oli
selle kohta, et päike hakkab niisuguse kaarega käima, et põõsaste alla
tekib suurem vari.

Jaagupipäev oli vanasti viimane päev, kui niinepuult niint kiskuda
sai – pärast jaagupipäeva jäävat see liiga kõvasti kinni ja nüüd
hakkavad ka esimesed kollased…

karumõmm käib lita-löta,
lita-löta, pinta-pänta.
aga mesi otsas tal,
suhu pista pole tal.
läheb tema lita-löta,
mesilasi otsima.
mesilased üles leiab,
mee siis ära võttab ta.

Õun on 2 või 3 inimese mäng. Igale mängijale jagatakse 4 hunnikusse 4 kaarti (kokku 16 kaarti). Jagaja pöörab ülejäänud pakist laua keskele ümber veel 4 kaarti ja ütleb seejärel Läks!. Nüüd võivad kõik mängijad oma hunnnikuid ükshaaval ümber pöörata (kaarte vaadata)

Eesmärgiks on koguda nelikuid. Oma hunnikutest võib kaarte vahetada laual olevate kaartide vastu.

Kui kõik on soovitud vahetused teinud, pannakse need neli kaarti kõrvale ja jagaja pöörab ümber uued neli kaarti. Jälle vahetamine jne.

Kui kellelgi on igas hunnikus nelik (käes ainult nelikud), peab ta kõik hunnikud laual ümber keerama ja hüüdma: "Õun!".

Kes esimesena seda teeb, ongi võitnud.

Valetamises kasutatakse tavalist kaardipakki. Kõik kaardid jagatakse mängijate vahel võimalikult võrdselt ära. Kui keegi saabki mõne kaardi rohkem, pole sel erilist tähtsust.

Alustab jagajast vasakul istuv mängija. Ta käib mõned oma kaartidest lauale ja ütleb teistele mängijatele, mis kaardid ta käis (käia tuleb võrdse väärtusega kaarte, mastidel pole tähtsust). Ta võib nii valetada, kui ka tõtt rääkida. Järgmine mängija võib arvata, kas eelmine valetas või rääkis tõtt, või siis hoopis sama väärtusega kaarte juurde käia (vähemalt väita, et ta seda teeb).

Kui mängija valetab ja järgmine selle ära arvab, peab vahele jäänud mängija, kõik selleks hetkeks lauale pandud kaardid üles võtma.

Kui mängija valetab ja järgmine arvab, et ta rääkis tõtt, tuleb arvajal kõik kaardid üles võtta.

Kui mängija rääkis tõtt ja järgmine arvas, et ta valetab, tuleb jällegi arvajal kaardid endale võtta.

Kui mängija rääkis tõtt ja järgmine arvas ka, et ta räägib tõtt, siis lähevad kõik laual olnud kaardid maha (mängust välja). Keegi ei tohi neid ei nüüd ega ka hiljem mängu jooksul vaadata.