Tore Jõululugu
31, Tallinn, Eesti

  

See juhtus jõulukuu esimesel hommikul.

Laps oli juba ärganud ning tõtanud akna juurde et vaadata......... 


...... kas päkapikk tal
ka sel aastal öösiti külas käib. Tõepoolest - õhtul aknalauale asetatud
sussi sisse oli öö jooksul ilmunud suur komm.
Laps sõi selle kohe ära. Siis märkas ta isa sussi. Suur veidi rebenenud
kannaga tuhvel oli samuti aknalauale tõstetud ning selle sisse oli torgatud
liitrine viinapudel.
Laps ei imestanud sugugi, et päkapikk ka tema ammu lapseeast väljas isa
niimoodi heldelt meeles peab. Miks mitte? Ka jõuluvana toob kinke kõigile.
Laps läks vanemate voodi juurde ja asus isa äratama. "Tõuse üles, sul on
sussi sees pudel," teatas ta. Isa paotas uniselt silmi. "Noh, mis päkapikk
sulle tõi?" küsis ta. "Kommi," vastas laps. "Aga sulle tõi pudeli. Tule,
võta ära." "Mis pudeli?" ei saanud isa aru. "Tõi mulle pudeli? Mis jutt see
on?
Ka ema oli ärganud ja istuli tõusnud. Ta kiikas aknalaua poole. "Ongi
pudel!" ütles ta. "Küll sa oled lapsik!" Isa ajas end ägades püsti ja
põrnitses jahmunult oma pilgeni täis tuhvlit. Viinapudelit ära tundes muigas
ta lõbusalt. "Noh, aitäh päkapikule!" lausus ta ning püüdis emale musi anda.
Aga ema tõmbus kõrvale. "Hakkavad need vanad naljad jälle peale?" küsis ta
pahural sosinal. "Ostnud endale siis poolik, kui muidu ei saa, aga terve
liitri!" "Ma mõtlesin, et sina panid selle mulle sussi sisse," sosistas isa
vastu ja oli imestunud näoga. "Ära mängi lolli!" nähvas ema ning ronis
pahaselt voodist välja. Rohkem sel päeval salapärasest viinast juttu ei
tehtud, aga kui laps õhtul taas oma sussikest aknalauale seadis, urises ema
kurjalt isa kõrva juures: "Kas sul on homme hommikuks ka viinapudel
ostetud?" "Kallis inimene, saa aru..." hakkas isa seletama, aga ema ei
kuulanud teda. Torganud salaja lapse sussi sisse paki küpsiseid, rullus ta
vihaselt vatiteki sisse nagu pelmeen.
Hommikul ärkas isa selle peale et tema voodi ees seisis laps ja kõneles:
Ärka ülesja võta oma viin tuhvlist välja. Aga minule tõi päkapikk küpsised!"
"Päris napakas! " nuuksus ema padja sisse, samal ajal kui isa õnnetu näoga,
aluspüksid lontis ja
viinapudel peos, voodi kõrval seisis. "On sul tõesti nii palju raha, et iga
päev liitrite kaupa viina osta? Võiksid parem midagi lapsele muretseda, vana
joodik niisugune! Et see viin sulle kurku kinni jääks!" "Mina pole seda
ostnud!" õigustas end isa. "Mina ei tahagi seda viina! Tahad, ma valan selle
kraanikausist alla?" "Ah nii jõukas mees oled, et loputad selge viinaga
torustikku!" õiendas ema sängist. "Kas hakkad varsti shampusevanne ka
võtma?" "Päkapikk vist tõi mulle..." pomises surmõnnetu isa, aga ema üksnes
sülitas sellise jutu peale. Järgmisel ööl ei julgenud isa magada. Ta lebas
tasakesi ja valvas akent. Mõlemad sussid oli ta padja alla peitnud, et
päkapikk neid kätte ei saaks. Kuid vastu hommikut vajusid tema väsinud
silmad siiski kinni ja koidikuvalgus paljastas sedapuhku varakult ärganud
emale halastamatus selguses aknalaua, kus tagasihoidlikku piparkooki
sisaldava lapse sussikese kõrval laiutas isa tuhvel koos kaheliitrise
"Hennessy" konjakiga. Isa ärkas ema röökimise peale. Ta kobas peaalust - üks
suss oli kadunud. "Lurjus!" karjus ema. "Sa oled kogu oma palga maha joonud!
See maksab ju oma tuhat krooni! Küll võib üks inimene alatu olla! Vihkan
sind! Vihkan!" Ja ema avas õhuakna ning virutas kalli pudeli alla
sillutisele. Isa tõusis ja pesi aeglaselt hambaid nagu surmamõistetu. Ta ei
söandanud end õieti sirgugi ajada, kõndis küürus ja vedas jalgu järel.
Mõistmata, kust niisugnne õnnetus talle kaela on sadanud, võpatas ta alati,
kui ema suud paotas, ja tõmbus kössi - hoopi oodates. Ta tundis südames
pisteid ja tema käed värisesid. Mitu korda üritas ta ema ette põlvili
langeda ja nuttes vanduda, et tema ei tea millestki midagi ja kõik need
hommikused kingitused on tema jaoks vaid nagu kohutav, piinav unenägu. Kuid
ema astus temast üle kui koerast. Järgmisel hommikul leidis isa aknalaualt
puhtast kullast lipsunõela, päev hiljem hinnalise käekella ja seejärel
tohutu rubiiniga sõrmuse. Ema lakkas isaga sootuks kõnelemast ja pidas teda
vaimuhaigeks, kes on pangast laenu võtnud ja nüüd hullumeelses pillamiskires
raha sirgeks lööb. Kõik saadud väärtasjad müüs ema maha, et kindlustada oma
lesepõlve siis, kui võlausaldajad isale järele tulevad ning ta ära viivad.
Isal läksid juuksed oimukohtadelt halliks. Siis saabus järjekordne hommik.
Isa ei peitnud enam susse, ta teadis, et see on mõttetu, hinnalist
kingituste voolu oli võimatu peatada. Talvine päike tõusis, ema ja laps
magasid veel. Isa ajas end ettevaatlikult põrandalt püsti. (Voodis ei
maganud ta enam ammu, ema ei lubanud.) Ta läks akna juurde ja võttis oma
sussist välja kuldse korgiga parfüümi. Selle all oli mingi kiri. Isa avas
selle ja, sättinud prillid ninale, luges: "Viimaks võtan julguse kokku ja
pöördun Teie poole, et öelda - ma armastan Teid. Meeletult, kirglikult,
pööraselt... Olen Teie järele hull. Armusin Teisse otsekohe, kui Teid
esimest korda nägin. Kas Te üldse kujutate ette, kui kaunis Te olete
magades? Ma seisin lummatult, pidasin hinge kinni, kuid kui Te teaksite, mis
toimus minu südames! Veel praegugi näen silmi sulgedes enda ees Teie
suikuvat, nõtket tiigrikeha. Oleksin tahtnud Teid suudelda, puistata Teie
säärtele tuhksuhkrut ja rosinaid... Mu ihaldusväärseim suhkrupoisu! Teadke,
et olen Teie heaks kõigeks valmis. Mu arm, mu ainus! Mu elu suurim aare,
päikesest kullatud hellake! Mu käed värisevad Teile kirjutades - nii piinav
on mind vallanud saatuslik kirg. Ah, kui ma vaid võiksin loota,et Te mindki
lahke pilguga vaatate! Ma vist hulluksin õnnest! Kuid ma ei tea, kas Teile
üldse meeldivad päkapikud. Palun, ärge otsustage kiirustades! Teie põlgus
tapaks mu. Ma olen Teie heaks kõigeks valmis. Tahate, ma ajan habeme maha,
tahate, ma riietun naiseks, ma ei löö millegi ees risti ette. Saage ainult
minu omaks! Mu kullake, mu inglike, mu parim..."
Alla oli kirjutatud - "Päkapikk Pepe".
Lisatud oli ka Pepe foto. Selle pealt vaatas vastu tugev, lihaseline
pöialpoiss, hoolikalt patsikestesse põimitud ruuge habemega. Päkapikk kandis
tihedalt liibuvaid mustast nahast pükse ja tema silmad olid helesinised ning
nukralt niisked. Isa istus voodile. Ema liigutas end unes ja ohkas. Kiiresti
libistas isa päkapiku kirja ning foto oma särgi alla. Ei, ema ei pea seda
nägema, kindlasti mitte!
Isa tundis, kuidas tema süda vastu lõhastatud kirjapaberit tuksub.
Käes oli alles teine advent.

26 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.