"TERE ÕHTUST KAUNITAR.KAS SA SISSE KA LASED SIIN JU PÄRIS KOERA ILM"
Jõllitan talle otsa nagu mingi loll.
"HALLOO ON KA KEEGI KODUS"
"AH...MIDA...MIS ASJA..."
Kokutan mina uksel.Ta pööritab silmi ja ütleb:
"Kas sa mind sisse ei kutsuks.Väljas on jube ilm ja mu riided on läbi märjad.Külm on"
Tahan midagi öelda kui tunnen,et keegi näpistab mind ja sosistab mulle kõrva:
"Pane uks kinni veel ei ole hilja ja ära lase ennast ära lummata sa oled tugev"
"OOTA PALUN"
sulgen uksa ja pöördun.Nagu arvata oli ei ole peale minu siin majas kedagi.
"Kas ma hakkan hulluks minema.VAMPIIR on uksetaga ja lunib sisse ja keegi näpistab mind ja hurjutab kainelt mõttlema.OH oleks Deimian siin."
Lähen uksest kaugemale toa poole ja istun diivanile.
"MILL PÕHJUSEL MA SIIN OLEN"
Deimian saatia mu siia ja pidi ise ka tulema,aga ta ei ole ju veel saabunud.Kus ta on? Tõusen ja sammun kamina poole.Kükitan ja võtan riidast halge ja panen kaminasse.Rebin paberit ja topin halgude alla ja süütan tule.
"SA TEAD MIND.MU ARM"
Oh ei ei või olla.Pöördun ja jooksen ukse poole ja kisun ukse lahti.Ta ei ole ära läinud ja seisab ikka samas kohas............







KUI MEELDIS LOE KA EELMISI OSI JA ANNA OMA ARVAMUSEST TEADA:D

Meeldib! 1