Ta hääl nii mahe ja kütkestav,lummab mind ja viib hüpnoosi piirini.Kus tõusen diivanilt ja kõnnin läbi udu ukse poole.
"Lase mind sisse väljas on jube ilm"
Sirutan käe ukse luku poole kui järsku keegi lööb mu käe eemale ja ütleb:
"Oled sa segi läinud? Ärka ülesse"
Võpatan ja vaatan ringi.Kedagi ei ole.Täielik tühjus ja pimedus,kui välja arvata hetkeline valgus mida välkuv taevas valgustab.
"Küünlad"
Turgatab mulle järsku pähe.Suundun köögi poole taskulampi otsima,et siis küünlaid otsida.
"Või süütaks hoopis kaminasse tule"
Mõtisklen ma köögi uksel.
"Palun lase mind sisse.Kaua ma ootama pean MU ARM"
See hääl jälle see hüpnootiline hääl mis lausa lummab.
"Ava mulle uks KALLIS"
Pöördun hüpnotiseeritult ümber ja marsin ukse poole.
"Kas oled hull?"
Võpatan.Otsin jälle kes mind manitseb kuid asjatult.Peale minu ei ole kedagi.
"Kes sa oled?"
Küsin endal hääl värisemas.
"Sa tead mind."
Kõlab mahe ja sametine hääl nagu mu peas.
"Ei tea.Kes sa oled?"
"Palun KALLIS lase mind sisse:"
Käsi värisemas keeran ukse lukust lahti.
"Sa oled HULL kui TA SISSE KUTSUD."
Võpatan ja pöördun kuid ei kedagi.Tuba on tühi ja ma olen üksi.Pöördun siis ukse poole ja avan selle.Ja seal ta seisab.Jumalik nagu ingel.Tumedad poolpikad juuksed.Nägu sile nagu marmor ja jumalik välimus nagu mõnel modellil.Silmad punakalt hõõgumas ja särav valged hambad ta huulde all välkumas.Nii me seal seisime.Mina sees ja tema väljas.........

Meeldib! 1