Tulnud sügis, ilmad läinud külmaks. Väljas sadand ja olnud hästi kõle. Tuul vilistand kõrvades. Emal tekkind lapse pärast mure. Äkki külmetab, jääb haigeks. Vaja müts muretseda. Aga kust sa ikka mütsi välja võtad, iga asi maksab omajagu. Otsustanud mütsi ise valmis kududa.
Mõne päeva pärast, kui vanaema teises metsa servas haigeks jäänud, ulatanud ema tütrekesele ühes kookide ja veinidega ka punase barettmütsikese. Surund väevõimuga kõrvuni pähe. Las kannab. Sidunud nööriga lõua alt kinnigi, et tuul ära ei lennutaks.
Metsas tulnud vastu kuri hunt. Nii kui tüdrukutirtsu silmanud, teinud juttu:
"Kuule punamütsike, ma söön su ära!"
Ei saanud tüdruk õieti mitte kohkudagi, kui juba saak hundi lõugade vahele kadus. Pärast kohanud puuraidurid siin-seal metsa all punaka kangaseguseid kakajunne. Nende järgi jõudnud peagi hundile järele ning teinud talle otsa peale.
Tüdruk jäänud aga tõepoolest keskkõrvapõletikku. Mütsi polnud ju enam!

Meeldib! 1