Ma sinult armastust ei anu.
Mind rohkem kamitsas ei pea
su meelitus võ halvakspanu.
Me oleme nüüd võõrad tea.
Sul unus -vabadust ei anna
ma iial eksituse eest.
Sa küllalt kaua suutsid panna
mind käima eemal õigest teest.
Su naervat suud ,kaht kaunist silma liig kaua teeninud on rind.
Ma vihkasin ju kogu ilma,
et rohkem armastada sind.
Ei mõtelnud ma loomingule,
kui sina mõttes asusid.
Ma sulle andsin hinge tule.
Ja millega sa tasusid?
Ehk oleksin ma teose loonud,
missugust ilm ei tunne veel,
ja surematust oleks toonud
siis mulle kõigi tänumeel.
Miks rääkisid sa hellast palgast,
kui mind su pilgud puutusid?
Miks polnud sa,kui tutvus algas,
see , kelleks lõpul muutusid?
Ma olen uhke! Teistelt leida
sa armastust nüüd loodad vist?
EKS MINE! Orjusse ei heida
ma iialgi? HEAD NÄGEMIST!
Nüüd läheb lõunasse mu rada,
kuid minevik ei lahku meist,
sest võimatu on unustada
nii hästu tundes teineteist.
Ma elu maitsen nüüdsest peale
ja kirge teesklen, petan vaid,
koos naeran kõigiga,kuid eales
ei näita oma pisaraid.
Teist korda armastada keegi
ei saa ju nii! Kas ükski muu
austust väärida, kui seegi,
kes ingel oli,polnud truu?
Kõik oleksin ma võinud anda,
et hoida sinu kätt. Ma hull!
Ka kogu ilma põlgust kanda,
ka surra polnud raske mul.
Ei leidnud minus kahtlus pinda
ja ainult sulle tuikas rind.
KAS TEADSID SA MU TUNDE HINDA???
SA TEADSID: MA EI TUNDNUD SIND!
(M.Lermantov)
ilus
Tänan! *ROSE*
väga hingelised *HEART* *ROSE* *GIVE_HEART*
Väga hea