Mäletan Sinuga veedetud tunde justkui lõhnaküllast aeda, sumedat hämarikku j
ja selles laulvat oja.
Tänu Sulle ja ainult Sulle tunnen, et elan.
Mõned inimesed olevat näinud ingleid, kuid mona olen
näinud Sind ja sellest on mulle küll.....
Tahaksin nüüdki olla selles aias, tunda Sinu puudutust,
näha Sinu ilusaid avaraid silmi, milles nii palju siirust ,
mis nii palju on näinud valu ja vaeva.
Kuid see on ainult unistus, , sest Sina oled läinud
ja minu unistus ei täitu iialgi.
Kuid ma ... igatsen...ja hingel on valus.......
*THUMBS UP*
Hea luuletus! Tuletab noorusaega meelde. Onul, kes siin lehel sulgi ajab, on tõesti mingi probleem. Kuidagi kibestunud on teine. Teadku, et see vanasõna kehtib ainult halva meelde tuletamises.
Tänan!
Väga hea