Mitte,et just peaks seda kuulutama,aga selline tegu mida tehti ei ole ju õigustatud..
Olime peaol sõpradega ja siis mindi laiali,kes kuhu läks kes koju ja kes edasi kuskile..
Järgmine päev selgus,et tuttava korteris on asju varastatud ahnii...
NB: TAHAD VARASTADA,SIIS VARASTA!!!!! AGA MITTE OMA SÕPRADE TAGANT
Miks loobid sõnu,kui tead,et seda teha ei suuda..
Miks annad lootust mida täita ei suuda..
Miks loodan ma,et ennast kordki kätte võtad...
Miks ootan kui loll,kui tean,et muutust pole oodata...
Ootab ees mind pettumus,kuna lubadused on vaid tühipaljas jutt..
On loojumas päev,ning seisan nagu kuju väraval..
Mõeldes rahus järele,tundus kõik nagu muinasloos...
Kahjuks sulle näidata ei saa kuidas sajab vihm minu südames...
Kuulen vaikset häält,mis nagu hüüaks mind..kauem see ei või ju kesta...
Süda mul puru umbes tuhat kildu ei iial neid kokku ma saa..
Mu hinge igaveseks jääb kustund leek mida süüdata ei saa..
Kui vaid teaksid,mis toimub mu sees?
kuid seda tunnet sa ei tunne.
Sa ei oska määrata minu pisarate väärtust,
sest neil pole hinda.
Sa ei oska aimata minu valu tegelikku suurust,
sest sel pole kaalu...
KUi naised ütlevad,et mehed on närud,
Kuidagi peab selle segaduse ju l6petama,aga kuidas ei tea???
Miks armastus on müüt,mis loodud ilma,
kui tegelikult teda üldse ei ole.
Miks vahel ikka pisar tuleb silma,
kui argipäev meist lihtsalt astub üle.
On püüeldud ju sinna poole siiralt,
et elu oleks armastuse kevad.
On tundeid hoitud ja kaitstud kiivalt,
kuid hilja kõik ei seegi aita enam.
Kust tekib teadmine,et rohkemat ei jaksa
ma nagu koormat kogu elu kanda.
Miks tuleb oma tunnete eest maksata
ja miskit saamata vaid ise anda.
Miks katkeb inimese eluahel,
kui käimata on jäänud mitmeid teid.
Kuis kaob me hingest elamuse tahe
ja tekib tunne,et meid pole enam vaja.